Nädal 11: Arendus- ja ärimudelid: Proxmox VE näitel

See nädal tuli analüüsida üht arendus- ja üht ärimudelit konkreetse tarkvaraprojekti näitel.
Valisin Proxmox VE, sest kasutan seda ise igapäevaselt tööl ning tean kuidas asi päriselt töötab.

Mis on Proxmox?

Lühidalt: avatud lähtekoodiga virtualiseerimisplatvorm mis haldab nii KVM virtuaalmasinaid kui ka LXC konteinereid läbi veebiakna. Arendust alustasid 2005. aastal Dietmar ja Martin Maurer Austrias, esimene avalik versioon tuli 2008. Kood on AGPL v3 litsentsi all ehk tugeva copyleft'iga. [1]

Arendusmudel: katedraal, mitte turg

Selle nädala teemas räägiti Eric Raymondi "katedraali" ja "turu" mudelist. Proxmox on selgelt katedraal. Firma Proxmox Server Solutions GmbH juhib kogu arendust, otsustab mis sisse läheb ja mis mitte. See ei ole selline kaos nagu mõni Github-põhine kogukonna projekt. Minuarust üks huvitav detail on see, et Proxmox ei võta vastu Github'i pull requeste. Kes tahab koodi panustada, peab kasutama meililisti. [2] See on natuke mö "old school" viis aga nad tahavad koodi kvaliteeti kontrolli all hoida. Kogukond saab panustada tõlgetega, bugiraportitega ja foorumis aitamisega, aga lõppotsused teeb firma. See sarnaneb natuke kosemudeliga selles mõttes et asjad liiguvad kindla plaani järgi: analüüs, arendus, testimine, väljalaske. Aga samas on näha ka iteratiivset lähenemist, sest uued versioonid tulevad regulaarselt ja iga versioon täiendab eelmist. Nii et päris puhas kosemudel see ka ei ole. Minu arust on see hea lähenemine selle tüüpi tarkvara jaoks. Virtualiseerimistarkvara peab olema stabiilne.

Ärimudel: avatud kood + tasuline tugi

Proxmox ärimudel on see mida selle nädala teemas nimetatakse "tervikliku tugisüsteemi pakkumiseks" nagu Red Hat. Tarkvara ise on 100% tasuta ja kõik funktsioonid on olemas ka ilma makseta. Ei ole mingit freemiumi kus pooled asjad on lukus. Raha teenitakse tellimusega. Neli taset: Community, Basic, Standard ja Premium. Hind on füüsilise protsessori socketi kohta aastas. Mida rohkem maksad, seda kiirem on tugitiimi vastus ja seda rohkem saad pileteid avada. [3]

Teine oluline asi on Enterprise repo. Tasulise tellimusega saad ligipääsu enterprise kanalile kus paketid on rohkem testitud. Ilma tellimuseta saad kasutada community repot kus uuendused tulevad kiiremini aga on vähem testitud. See on see koht kus raha tegelikult loeb: kui sul on production kus jooksevad klientide VM-id, tahad stabiilseid uuendusi. See mudel töötab hästi sest ei sunni kedagi maksma. Hobi korras ja labis kasutad tasuta, firmana maksad tugiteenuse eest. Ise kasutan community versiooni isegi tööl ja pole kunagi probleeme olnud, aga kui mul oleks enda firma kus kliendid sõltuvad minu kindlatest VM-idest siis ostaks kindlasti vähemalt Basic tellimuse. Eriti aktuaalseks on Proxmox muutunud peale seda kui Broadcom VMware ära ostis ja hindadega hulluks läks. Paljud firmad vaatavad nüüd Proxmox poole sest sama funktsionaalsus on olemas aga hind on mitu korda väiksem.

Kokkuvõtvalt

Proxmox on hea näide sellest kuidas avatud lähtekoodiga projekt saab äriliselt toimida ilma koodi sulgeta. Katedraalitüüpi arendusmudel hoiab kvaliteedi kontrolli all ja Red Hat stiilis tugiteenuse müük tagab rahavoo. Minu arust ja jaost on see parim virtualiseerimistarkvara mis hetkel saadaval on.
Viited:
1. https://www.proxmox.com/en/
2. https://github.com/proxmox
3. https://www.proxmox.com/en/products/proxmox-virtual-environment/pricing