Nädal 7: Tarkvaralitsentsid: EULA, GPL ja BSD

 Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel ja see valik on elu või surma küsimus (okei, mitte päris aga tähtis ta on ikka). Litsents määrab ära, kes su koodi kasutada saab ja mida sellega teha tohib.

EULA - suletud lähtekood

EULA ehk End-User License Agreement on see, mida näed iga kord kui installid mingit tasulist tarkvara ja vajutad "I Agree". Keegi ei loe neid aga nõustud ikka. Suurim pluss on kontroll: keegi ei näe su lähtekoodi, keegi ei saa seda kopeerida. Kui tahad raha teenida litsentside müügiga, siis EULA on loogiline valik. Küll aga valides EULA oled oma projektiga üksi, kõik arenduskulud on sinu kanda ja kasutajad ei saa kontrollida, mida kood tegelikult teeb. EULA headeks näideteks tooksin näiteks Epic Gamesi ning Adobe.

GNU GPL - tugev copyleft

GNU GPL on Richard Stallmani leiutis mille põhimõte on lihtne: kui kasutad GPL-koodi, pead ka sina oma koodi samadel tingimustel jagama. Seda nimetatakse copyleft'iks. [1] See tagab, et kood jääb igavesti vabaks. Keegi ei saa sinu tööd võtta ja sulgeda. Linux kernel on parim näide: tuhandeid arendajaid üle maailma panustavad, sest neil on kohustus muudatused tagasi jagada. [2] Probleem on aga see, et GPL on "nakkav". Kui su projektis on kasvõi üks GPL-komponenti, peab kogu projekt olema GPL all. Rahateenimine on keerulisem, kuigi mitte võimatu, sest Red Hat on suurepärane näide kuidas seda on võimalik teha.

BSD - vabadus ilma copyleftita

BSD litsents on põhimõtteliselt "tee mida tahad, lihtsalt jäta minu nimi alles." Võid koodi võtta, muuta, sulgeda ja müüa ning mitte keegi ei kohusta sind midagi tagasi jagama. Paindlikkus on maksimaalne ja see on põhjus miks suured firmad seda armastavad. Apple võttis FreeBSD koodi ja ehitas sellest macOS-i, ilma et nad pidid oma lähtekoodi avalikustama. [3] Suurim puudus on peegelpilt eelisest: mõni firma võib su töö võtta, teenida sellega miljoneid ja sina ei saa midagi. Parandused ja täiendused jäävad suletud koodibaaside sisse kinni.

Millal millist?

EULA - kui eesmärk on äri ja raha.
GPL - kui usud avatud lähtekoodi filosoofiasse ja tahad, et kood jääks igavesti vabaks. 
BSD - kui tahad et su koodi kasutataks võimalikult laialt, olgu avatud või suletud projektides. 

Kokkuvõtvalt

Minu isiklik vaade on see, et ühte õiget vastust ei ole. Kõik sõltub sellest, mida sa oma projektiga saavutada tahad. Litsents ei ole mingi juriidiline formaliteet, see on su projekti identiteedi osa.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
Kolm põnevat IT-lahendust Siin on kolm IT-lahendust, mis mulle on eriti eredalt meelde jäänud. Need näitavad hästi, kui oluline on mõju, ajastus ja disain. Üks tõi täiesti uue harjumuse, teine läks oma ajast kümme aastat ette ja kukkus kolinal läbi, ning kolmas oli oma ajast liiga ees ning väga veider, et keegi sellise asja peale sel ajal tuli. Justin.tv -  Esimeseks, veebileht mis tekitas tõelise revolutsiooni IT ning interneti maastikul  Justin.tv sai alguse 2007. aastal, kui asutaja Justin Kan otsustas oma elu ööpäevaringselt otse jagada.[1] Joonis 1. Justin Kan ning tema veebileht Justin.tv  See kasvaski päris kiiresti platvormiks, kus igaüks võis oma kanali teha ja otse-eetris olla. Kui mängusisu muutus kõige populaarsemaks, rebrändisid Justin.tv firma liikmed selle 2011. aastal Twitchiks.[2] Joonis 2. Twitch aastal 2011  Just reaalajas vestlus ja kogukond muutsid voogedastuse tõeliselt elavaks. Loojad said aru, et otseülekande  põhi võlu on otse kasutajate...
Lisateave

Nädal 3: Uus meedia...?

Kujutis
Uus meedia?  Uue meedia “oskuslik kasutus” ei tähenda minu jaoks lihtsalt seda, et lehel on kuskil lehekülje versioon olemas. Pigem loeb see, kas sisu liigub loomulikult eri platvormidel ja vormides ning kas kasutaja saab mugavalt valida, kuidas ja millal infot tarbib. Veel rohkem loeb tänapäeval, et meedia oleks ka interaktiivne, silmapilke korjav ja saaks luua dialoogi (kommentaarid, tagasiside jne) Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult (Hea näide) - ERR Kui ma mõtlen hea näite peale, siis ERRi puhul meeldib mulle kõige rohkem see “üks koht, mitu vormi” loogika: uudised, raadio, tele, arhiivid ja eraldi keskkonnad (nt Jupiter ja Eeter) on seotud nii, et ma ei tunne, nagu avaksin lihtsalt telekanali kodulehe, vaid pigem tervikliku platvormi.  Joonis 1. ERR Koduleht err.ee ERRi tugevus tuleb minu jaoks eriti välja kasutusmugavuses. Näiteks reklaamivabadus pole lihtsalt “ilus tunne”, vaid lausa seadusesse kirjutatud põhimõte (vähemalt üldreeglina), mis muudab keskkonna rahul...
Lisateave

Nädal 4 - Info- ja võrguühiskond

Fakt on see, et Eesti on muutunud üle aja digiriigiks: Meil on  e-hääletus ,  digiretseptid ,  e-maksuamet  ja palju muid teenuseid, mida saab teha internetis paari minutiga. See teeb elu mugavaks, aga samal ajal tekib küsimus: kui suur osa meie elust toimub internetis, siis kui palju meist tegelikult jälgitakse?  Eestis ei pruugi see probleem olla nii suur kui mõnes teises riigis, aga täiesti olematu see ka nüüd ei ole. Paljud veebilehed kasutavad  reklaamivõrgustikke  ja  jälgimisskripte , mis koguvad kasutajate andmeid. Samal ajal on Eesti riigi süsteemid ehitatud üsna läbipaistvalt. Näiteks  X-tee  võimaldab riigil andmeid turvaliselt vahetada ning teatud juhtudel on võimalik näha ka seda, kes sinu andmeid vaadanud on. [ 1 ] Valge variant Minu vaates optimistlikus tulevikus suudetakse tehnoloogia ja privaatsus paremini tasakaalu viia. Euroopa Liit on juba praegu kehtestanud päris ranged reeglid andmete kasutamise kohta ning miski ei ...
Lisateave