arthut

Fakt on see, et Eesti on muutunud üle aja digiriigiks: Meil on  e-hääletus ,  digiretseptid ,  e-maksuamet  ja palju muid teenuseid, mida saab teha internetis paari minutiga. See teeb elu mugavaks, aga samal ajal tekib küsimus: kui suur osa meie elust toimub internetis, siis kui palju meist tegelikult jälgitakse?  Eestis ei pruugi see probleem olla nii suur kui mõnes teises riigis, aga täiesti olematu see ka nüüd ei ole. Paljud veebilehed kasutavad  reklaamivõrgustikke  ja  jälgimisskripte , mis koguvad kasutajate andmeid. Samal ajal on Eesti riigi süsteemid ehitatud üsna läbipaistvalt. Näiteks  X-tee  võimaldab riigil andmeid turvaliselt vahetada ning teatud juhtudel on võimalik näha ka seda, kes sinu andmeid vaadanud on. [ 1 ] Valge variant Minu vaates optimistlikus tulevikus suudetakse tehnoloogia ja privaatsus paremini tasakaalu viia. Euroopa Liit on juba praegu kehtestanud päris ranged reeglid andmete kasutamise kohta ning miski ei ...

Uus meedia?  Uue meedia “oskuslik kasutus” ei tähenda minu jaoks lihtsalt seda, et lehel on kuskil lehekülje versioon olemas. Pigem loeb see, kas sisu liigub loomulikult eri platvormidel ja vormides ning kas kasutaja saab mugavalt valida, kuidas ja millal infot tarbib. Veel rohkem loeb tänapäeval, et meedia oleks ka interaktiivne, silmapilke korjav ja saaks luua dialoogi (kommentaarid, tagasiside jne) Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult (Hea näide) - ERR Kui ma mõtlen hea näite peale, siis ERRi puhul meeldib mulle kõige rohkem see “üks koht, mitu vormi” loogika: uudised, raadio, tele, arhiivid ja eraldi keskkonnad (nt Jupiter ja Eeter) on seotud nii, et ma ei tunne, nagu avaksin lihtsalt telekanali kodulehe, vaid pigem tervikliku platvormi.  Joonis 1. ERR Koduleht err.ee ERRi tugevus tuleb minu jaoks eriti välja kasutusmugavuses. Näiteks reklaamivabadus pole lihtsalt “ilus tunne”, vaid lausa seadusesse kirjutatud põhimõte (vähemalt üldreeglina), mis muudab keskkonna rahul...

Kaks huvitavat nähtust IT minevikust Selle nädalases blogis räägin kahest erinevast nähtusest interneti varasemast ajaloost. Üks neist on tänapäevani laialdaselt kasutusel ning tuttav ka igale netikasutajale :-), teine aga on tänaseks kadunud, kuid mängis olulist rolli nüüdisaegsete võrgutehnoloogiate kujunemisel. ALOHANet - Esimene traadita arvutivõrk Aastal 1968 tuli Hawaii ülikooli teadlastel idee valmistada võrk, mis ühendaks saarte vahel asuvaid arvuteid raadiolainete kaudu. [ 1 ] Nende eesmärk oli jagada arvutusressursse ja võimaldada kaugtööd. Projekt sai nimeks ALOHANet ning see alustati 1971. aastal University of Hawaii teadlaste juhtimisel. Projekti eestvedajaks oli arvutiteadlane Norman Abramson . Tegemist oli ühe esimese praktilise traadita andmesidevõrguga maailmas. [ 2 ]   Joonis 1. Norman Abramson ja Hawaii saared. ALOHANet kasutas andmete edastamiseks UHF-raadiolaineid. Võrgu tööpõhimõte oli omal ajal üsna uuenduslik, iga arvuti võis andmeid saata kohe, kui tal...

Kolm põnevat IT-lahendust Siin on kolm IT-lahendust, mis mulle on eriti eredalt meelde jäänud. Need näitavad hästi, kui oluline on mõju, ajastus ja disain. Üks tõi täiesti uue harjumuse, teine läks oma ajast kümme aastat ette ja kukkus kolinal läbi, ning kolmas oli oma ajast liiga ees ning väga veider, et keegi sellise asja peale sel ajal tuli. Justin.tv -  Esimeseks, veebileht mis tekitas tõelise revolutsiooni IT ning interneti maastikul  Justin.tv sai alguse 2007. aastal, kui asutaja Justin Kan otsustas oma elu ööpäevaringselt otse jagada.[1] Joonis 1. Justin Kan ning tema veebileht Justin.tv  See kasvaski päris kiiresti platvormiks, kus igaüks võis oma kanali teha ja otse-eetris olla. Kui mängusisu muutus kõige populaarsemaks, rebrändisid Justin.tv firma liikmed selle 2011. aastal Twitchiks.[2] Joonis 2. Twitch aastal 2011  Just reaalajas vestlus ja kogukond muutsid voogedastuse tõeliselt elavaks. Loojad said aru, et otseülekande  põhi võlu on otse kasutajate...